Vertiefungswissen anzeigenVertiefungswissen verbergenPädevuse lähenemine
Rääkides INTENSEs kliendikesksest lähenemisest, peaksime mõtlema teadmistele ja oskustele, mille abil klient saab eesmärgid vastavalt tööalase konkurentsivõime näitajatele realiseerida.
Mida ootame kliendilt oma üleminekukontseptsioonis?
- Tunnustus: kliendi kinnitus probleemi olemasolu ja kehtivuse kohta.
- Algatus: klient peab saama tuge kasutada omal algatusel.
- Eesmärgid: klient peab olema võimeline arendama oma eesmärki/eesmärke.
- Saavutamine: klient peab õppima, kuidas oma eesmärke saavutada.
- Areng: klient arendab oma pädevusi.
Need aspektid illustreerivad lühidalt, millised elemendid on olulised juhul, kui saame rääkida sellest, et klient jätkab oma üleminekuprotsessi omal vastutusel.
Koolitusprotsessi ajal peab üleminekukoolitaja tagama, et klient arendab oma oskusi, mida peetakse tööalase konkurentsivõime viieks näitajaks:
- Sotsiaalsed oskused
- Isiklikud oskused
- Metoodilised oskused
- Sotsiaalne stabiilsus
- Kvalifikatsioon
Kui vaatame sihtrühma koos nende vajadustega, näib olevat selge, et enne kui klient saab oma kooli- ja kutsealaseid pädevusi laiendada, tuleb arendada sotsiaalseid, isiklikke, metoodilisi oskusi ja sotsiaalset stabiilsust. See kaalutlus muutub ainult lahutamatuks, kuna üleminekukoolitaja kasutab kliendi arengu toetamiseks mainitud pehmete oskuste kontekstis kooli- ja kutseoskuste laiendamist.
Kuidas saab üleminekukoolitaja seda arengut võimaldada ja toetada? Eneseavastamise skaala annab üleminekukoolitajale tööriista, mis peegeldab just kliendiga juhtunut, kuidas meetodid on kliendi arengut toetanud ja milline mõju on antud kontekstis koolitaja-kliendi suhtel.
Arvestades osaliste eesmärkide seadmise aspekti ülalnimetatud kompetentsivaldkondades ja peegeldades nende saavutamise astet, seisab üleminekukoolitaja silmitsi väljakutsega teha kindlaks täpsed erisused ja neid koos kliendiga sihipäraselt arendada. Erinevuste ja arenguetapi nähtavaks tegemiseks on meil olemas nii psühhomeetriliste testide protseduuride kui ka standardiseeritud uuringumeetodite kollektsioon. Siinkohal sooviksime laiendada nelja tegurit, mis on eriti sobivad kliendi arengu peegeldamiseks ja hindamiseks vastavalt viiele tööalase konkurentsivõime näitajale.
Valvsus/kontsentratsioon
Kui hindame kliendi valvsust kas psühhomeetriliste instrumentide või standardsete jälgimislehtede abil, saab koolitaja luua ühenduse metoodiliste oskustega, näiteks teadmiste omandamisega. Lisaks on olemas ka seos isiklike oskustega, nagu vastupidavus, ja sotsiaalsete oskustega, nagu aktiivne kuulamine. Seda võib mõista kui elementi, mis mõjutab läbilõikekliendi arengut kõigis indikaatorvaldkondades.
Motivatsioon/saavutusvajadus
Mõeldes kliendi saavutusvajaduse hindamisele, saab üleminekukoolitaja luua olulise seose sotsiaalse stabiilsuse näitajaga, aktsepteerides oma erisusi ja vastutades oma tuleviku eest ise. Lisaks mõjutab kogutud saavutusvajadus sotsiaalseid oskusi, näiteks enesetõhusust, enesekindlust ja üldist motivatsiooni.
Suhtlemisvõimed
Suhtlemine on – enam kui ükski teine oskusvaldkond – läbilõige. Suhtlemisoskus on kõigi pädevusvaldkondade alus. Üleminekukoolitaja saab hinnata suhtlemisvõimeid katseprotseduuride või standardiseeritud küsitlusmeetodite, aga ka meeskonnatöö kontekstis. Saadud suhtlemisoskus tugevdab isiklikke asju, näiteks eneseteadlikkust, motivatsiooni, avatust, aktsepteerimist, aga ka metoodilisi oskusi, nagu teadmiste struktureeritud omandamist kvalifikatsioonitaseme arendamiseks.
Teist olulist seost võib vaadelda seoses sotsiaalse stabiilsuse arenguga. Suurenenud suhtlemisoskus võib olla ka võime teostada oma plaane, peegeldada edusamme ja kvalifitseerida tulemusi.
Vastupidavus ja toimetulekuvõime
Kliendi vastupidavuse hinnang võib anda olulist teavet, mille abil üleminekukoolitaja saab ühendada isiklikud, sotsiaalsed ja metoodilised oskused, aga ka sotsiaalse stabiilsuse. Üleminekukoolitaja saab hinnata kliendi eneseregulatsioonivõimet, kas ta on võimeline toime tulema ebameeldivate tunnetega ja kas ta on juba välja arendanud võime tunda ära oma käitumist, mis järgib neid tundeid. Ja lõpuks saab üleminekukoolitaja näha, kas klient suudab selle protsessi kahtluse alla seada ja töötada välja individuaalse toimetulekustrateegia.
Seega on üleminekukoolitajal kasulik kasutada tööriistu, mis mõõdavad neid tegureid, võimaldavad hinnata ja tuua välja kriteeriumid, mida tuleks kaaluda, et võtta kliendiga üleminekuprotsessis ette järgmised sammud.
Kliendi arengu terviklikul ja lahutamatul kaalumisel on selle protseduuri variatsioonid sageli vajalikud. Variatsioon peegeldab lõppkokkuvõttes kliendi individuaalsust.
Selle jaotise eesmärk on anda üleminekukoolitajatele võimalus vaadata teisest vaatenurgast nii individuaalse tugiplaani koostamist kui ka koolitusprotsessi jätkamist. Arvestades INTENSE lahutamatut ja terviklikku avaldust, on vaja arvesse võtta ainult ühte keskset aspekti: koos kliendiga, mitte kliendi asemel.
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License