Aruanded

Aruanded on hindamise tulemus. Hindamine peab tagama järgmist:

• taotlejatele, huvilistele ja teistele aruande saajatele peab olema tagatud piisav teave kava arengu ja mõju kohta;
• taotlejad ja huvitatud pooled kasutavad aruandeid selleks, et luua põhjalik arusaam kava arengust, selle väärtusest ja seotud otsustest.

Aruande koostamisel tuleks meeles pidada, et taotlejatele ja kava haldajatele ei meeldi tavaliselt pikad aruanded. Eelkõige ootavad nad aruandeid, mis aitavad neil leida lihtsasti teavet, mida nad vajavad kiirete otsuste tegemiseks.

See ei tähenda, et teavet peaks puudu olema. Aruanded peaksid sisaldama ka hindamisprotsessi tehnilisi külgi. Sisu ja selle jagamise viis sõltub igal juhul saajast. Lühidalt öeldes on lõplik eesmärk sisu, ulatuse ja saaja huvi vaheline tasakaal.

Tuleks tähele panna, et aruanded on viis saavutada hindamisprotsessis läbipaistvust, mis rõhutab mõistagi selle usaldusväärsust ja kasulikkust.

Kuigi aruande koostamise kohta on palju reegleid, soovime siin välja pakkuda täieliku hindamisaruande.

Üldised omadused

• Kirjutage maksimaalselt 30–50 lehekülge (koos eraldi lisadega). Tehnilistel lisadel on vähe kasutusväärtust ja need saab lühiaruannetes välja jätta.
• Lisage algusesse lühikokkuvõte (kuni 1 lk).
• Peale selle pange kirja peamised tulemused ja soovitused (kuni 4 lk).
• Kava kirjeldus
• Hindamisprotsessi kirjeldus
• Analüüside ja vahendite üksikasjad võib esitada dokumendi lisadena.

Osadesse

• Sissejuhatav ja kommenteeritud kokkuvõte
• Kava kirjeldus: eesmärgid, ressursid, rakendusprotsess, tulemused ja mõne varasema hindamise järeldused
• Hindamise kirjeldus: eesmärgid ja peamised küsimused; kavand; näitajad, muutujad ja vahendid; protsess; tulemused
• Järeldused ja soovitused
• Viited
• Lisad

Teabevahetusstrateegiad

Üldiselt kasutatakse hindamise tulemuste levitamiseks sageli eri strateegiaid ja ressursse, mis tähendab, et koostatakse mitu aruannet. Selles suhtes sõltub suhtlusviisi olemus suurel määral saajast. Üldisemalt on vaja arvestada vähemalt kolme võimaliku sihtrühmaga: 1) tehnikud ja administraatorid, 2) poliitikakujundajad ja juhid ning 3) professionaalid.

Igale sellisele rühmale koostatakse kindel teabevahetuskava, mis sisaldab kasutatavaid vahendeid (aruanded, konverentsid, ajakirjade artiklid, töötabelid jms) ja levitamise kalendrit.

Aruanded esitatakse tavaliselt huvitatud sihtrühmadele. Seega toimub iga aruande esitamiseks, esitlemiseks või avaldamiseks vähemalt üks üritus. See muudab protsessi läbipaistvamaks ja reklaamib projekti.

Levitatavate ressurssidega on ju seotud väga huvitav teema. Praeguse üleilmastumise roll, uute tehnoloogiliste vahendite potentsiaal ja sotsiaalvõrgustike mõju ning võimalike ressursside arv on viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud ja sellega tuleb arvestada. Mõned võimalikud ressursid on järgmised:

• lühiesitlused;
• märkused, mis võtavad kokku järeldused ja soovitused. Võite kasutada uudiskirja vormingut, mis on avaldatud nii füüsiliselt kui ka digitaalselt;
• protsessi, tulemusi, järeldusi jm selgitavad blogid;
• üksikasjalikud paberaruanded, mis sisaldavad kõiki korraldava asutuse esitatud hinnangute aspekte;
• pressiteated;
• ajakirjade teadusartiklid;
• lühikesed vahearuanded hinnangu eri aspektide kohta.

Eetilised küsimused

Kokkuvõttes on hinnatavate isikute jaoks kõige tähtsamad eetilised normid järgmised.

• Ärge tekitage inimestele kahju! See on hinnangu koostamisel peamine oht. Kahju võib olla füüsiline (haavad, valu, ebamugavus jms), vaimne seisund (ärevus, haigus, stress jms) ja sotsiaalne olukord (kehv ühiskondlik maine, vastasseis võrdväärsete seas jms) ning majanduslik või mis tahes muu vääritimõistmine.
• Ärge jätke inimesi välja sekkumistest, mis on teadaolevalt neile kasulikud. See tähendab, et hinnang ei tohiks takistada kasutajal kavast kasu saada, kui see on osutunud kasulikuks.
• Võrdlusrühmadesse määramine, mitte hindamiskriteeriumite alusel, peaks toimuma kava alguses. See on hindamise planeerimiseks vajalik nõue. Hindajatel võib olla kiusatus muuta osalejate valimise kriteeriumeid või teha valik või määramine mittemetodoloogiliste kriteeriumite alusel.
• Salajaste ja isikuandmete tõhus haldus ja kaitse.

Veel üks eetiline mõõde keskendub läbipaistvuse küsimustele, st kõigile isikutele, kes soovivad teada, kuidas hindamist tehti. Sellepärast peab hindamine vastama järgmistele kriteeriumitele: avalik, erapooletu ja taasesitatav.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License

The European Commission support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents which reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.