Koolituse alustamiseks koos kliendiga on vaja kokku koguda kliendi kõige olulisemad oskused ja kompetentsid. See aitab koolitajal jõuda kliendi probleemi põhjani ja stimuleerib tema eneseavastamist. Selles kontekstis kirjeldame ainult mõnda peamist punkti, mida samuti eristatakse. Me ei saa soovitada psühhomeetrilise hinnangu tegemist, kuna ELi riikides on erinevad testibaasid. On arusaadav, kui tahame saada kehtivaid tulemusi, tuleb viia test teaduslikult vastavusse riikliku võrdlusrühmaga.

Viis suurt isiksuseomadust

Koolitaja soovib paljastada indiviidi iseloomu või psühholoogilise jumestuse aspekte. Viietegurilise isiksuse mudeli kohaselt saab koolitaja konkreetse hinnanguga küsida järgmisi aspekte:

Avatus kogemustele: (leidlik/uudishimulik vs järjekindel/ettevaatlik). Avatus peegeldab inimese intellektuaalse uudishimu ja loomingulisuse taset ning uudsuse ja mitmekesisuse eelistamist. Samuti kirjeldatakse seda, kuivõrd inimene on kujutlusvõimeline või iseseisev ning kujutab isiklikku mitmesuguste tegevuste eelistamist range rutiini asemel. Kõrget avatust võib tajuda ettearvamatuse või keskendumisvõime puudumisena. Pealegi tegelevad kõrge avatusega inimesed eneseteostusega, otsides intensiivseid, eufoorilisi kogemusi. Seevastu vähese avatusega inimesed soovivad end teostada visaduse abil ja neid iseloomustatakse kui pragmaatilisi ja andmepõhiseid – mõnikord peetakse neid isegi dogmaatilisteks ja suletuteks. Mõned lahkarvamused jäävad, kuidas tõlgendada ja kontekstipõhistada avatuse tegurit.

Kohusetundlikkus: (tõhus/korraldatud vs. kergekäeline/hooletu). Kalduvus olla organiseeritud ja kindel, näidata üles enesedistsipliini, käituda kohusetundlikult, seada eesmärgiks saavutusi ja eelistada spontaanse käitumise asemel pigem plaanitut. Kõrget kohusetundlikkust tajutakse sageli kangekaelsuse ja kinnisideena. Madal kohusetundlikkus on seotud paindlikkuse ja spontaansusega, kuid see võib ilmneda ka lohakuse ja usaldusväärsuse puudumisena.

Ekstraversioon: (väljuv/energiline vs. üksildane/reserveeritud). Energia, positiivsed emotsioonid, kiireloomulisus, enesekindlus, seltskondlikkus ja kalduvus otsida stimuleerimist teiste seltsis ning jutukus. Kõrget ekstraversiooni tajutakse sageli tähelepanu otsimise ja domineerimisena. Madala ekstraversiooniga kaasneb reserveeritud, peegeldav isiksus, keda võib tajuda eraldiseisva või endassesulgununa.

Kokkuleppevalmidus : (sõbralik/kaastundlik vs. väljakutsuv/eraldatud). Kalduvus olla kaastundlik ja koostöövalmis, mitte teiste suhtes kahtlustav ja antagonistlik. See on ka mõõdupuu usaldava ja abivalmis olemuse osas ning selles osas, kas inimene on üldiselt elurõõmus või mitte. Kõrget kokkuleppevalmidust peetakse sageli naiivseks või alistuvaks. Madala kokkuleppevalmidusega isiksused on sageli konkureerivad või teistele väljakutseid pakkuvad, mis seisnevad argumenteeritavuses või ebausaldusväärsuses.

Neurootilisus: (tundlik/närviline vs. turvaline/enesekindel). Kalduvus kogeda kergesti ebameeldivaid emotsioone, näiteks viha, ärevust, depressiooni ja haavatavust. Neurootilisus viitab ka emotsionaalse stabiilsuse ja impulsside kontrolli tasemele ning mõnikord viidatakse selle madalale poolusele, „emotsionaalsele stabiilsusele“. Suur stabiilsusvajadus väljendub stabiilse ja rahuliku isiksusena, kuid seda võib pidada mitteinspireerivaks ja muret tekitavaks. Madal stabiilsusvajadus tekitab reaktiivse ja erutatud isiksuse, nad on sageli väga dünaamilised, kuid neid võib tajuda ebastabiilsete või ebakindlatena.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Big_Five_personality_traits

Inimestevaheline ümbermõõt (IÜM) või Leary ringiteooria

Inimestevaheline ring või inimestevaheline ümbermõõt on mudel inimestevahelise käitumise, tunnuste ja motiivide kontseptualiseerimiseks, korraldamiseks ja hindamiseks (Wiggins, 2003). Inimestevahelist ümbermõõtu hinnatakse kahe ortogonaalse telje abil: vertikaalne telg (oleku, domineerimise, jõu või juhtimise telg) ja horisontaaltelg (solidaarsus, sõbralikkus, soojus või armastus). See viitab Timothy Leary loomingule ja on Hollandis tuntud kui „Roos van Leary“. Selle mudeli kasutamisel saab koolitaja ühendada viis suuremat isiklikku joont kahemõõtmelise diagrammiga. IPC on üks enim uuritud mudeleid oma isiksuse uurimiseks.

Allikas: http://psychology.wikia.com/wiki/Interpersonal_circumplex

Rääkides INTENSEs kliendikesksest lähenemisest, peaksime mõtlema teadmistele ja oskustele, mille abil klient saab eesmärgid vastavalt tööalase konkurentsivõime näitajatele realiseerida.

Mida ootame kliendilt oma üleminekukontseptsioonis?

• Tunnustus: kliendi kinnitus probleemi olemasolu ja kehtivuse kohta.
• Algatus: klient peab saama tuge kasutada omal algatusel.
• Eesmärgid: klient peab olema võimeline arendama oma eesmärki/eesmärke.
• Saavutamine: klient peab õppima, kuidas oma eesmärke saavutada.
• Areng: klient arendab oma pädevusi.

Need aspektid illustreerivad lühidalt, millised elemendid on olulised juhul, kui saame rääkida sellest, et klient jätkab oma üleminekuprotsessi omal vastutusel.

Koolitusprotsessi ajal peab üleminekukoolitaja tagama, et klient arendab oma oskusi, mida peetakse tööalase konkurentsivõime viieks näitajaks:

• Sotsiaalsed oskused
• Isiklikud oskused
• Metoodilised oskused
• Sotsiaalne stabiilsus
• Kvalifikatsioon

Kui vaatame sihtrühma koos nende vajadustega, näib olevat selge, et enne kui klient saab oma kooli- ja kutsealaseid pädevusi laiendada, tuleb arendada sotsiaalseid, isiklikke, metoodilisi oskusi ja sotsiaalset stabiilsust. See kaalutlus muutub ainult lahutamatuks, kuna üleminekukoolitaja kasutab kliendi arengu toetamiseks mainitud pehmete oskuste kontekstis kooli- ja kutseoskuste laiendamist.

Kuidas saab üleminekukoolitaja seda arengut võimaldada ja toetada? Eneseavastamise skaala annab üleminekukoolitajale tööriista, mis peegeldab just kliendiga juhtunut, kuidas meetodid on kliendi arengut toetanud ja milline mõju on antud kontekstis koolitaja-kliendi suhtel.

Arvestades osaliste eesmärkide seadmise aspekti ülalnimetatud kompetentsivaldkondades ja peegeldades nende saavutamise astet, seisab üleminekukoolitaja silmitsi väljakutsega teha kindlaks täpsed erisused ja neid koos kliendiga sihipäraselt arendada. Erinevuste ja arenguetapi nähtavaks tegemiseks on meil olemas nii psühhomeetriliste testide protseduuride kui ka standardiseeritud uuringumeetodite kollektsioon. Siinkohal sooviksime laiendada nelja tegurit, mis on eriti sobivad kliendi arengu peegeldamiseks ja hindamiseks vastavalt viiele tööalase konkurentsivõime näitajale.

Valvsus/kontsentratsioon

Kui hindame kliendi valvsust kas psühhomeetriliste instrumentide või standardsete jälgimislehtede abil, saab koolitaja luua ühenduse metoodiliste oskustega, näiteks teadmiste omandamisega. Lisaks on olemas ka seos isiklike oskustega, nagu vastupidavus, ja sotsiaalsete oskustega, nagu aktiivne kuulamine. Seda võib mõista kui elementi, mis mõjutab läbilõikekliendi arengut kõigis indikaatorvaldkondades.

Motivatsioon/saavutusvajadus

Mõeldes kliendi saavutusvajaduse hindamisele, saab üleminekukoolitaja luua olulise seose sotsiaalse stabiilsuse näitajaga, aktsepteerides oma erisusi ja vastutades oma tuleviku eest ise. Lisaks mõjutab kogutud saavutusvajadus sotsiaalseid oskusi, näiteks enesetõhusust, enesekindlust ja üldist motivatsiooni.

Suhtlemisvõimed

Suhtlemine on – enam kui ükski teine oskusvaldkond – läbilõige. Suhtlemisoskus on kõigi pädevusvaldkondade alus. Üleminekukoolitaja saab hinnata suhtlemisvõimeid katseprotseduuride või standardiseeritud küsitlusmeetodite, aga ka meeskonnatöö kontekstis. Saadud suhtlemisoskus tugevdab isiklikke asju, näiteks eneseteadlikkust, motivatsiooni, avatust, aktsepteerimist, aga ka metoodilisi oskusi, nagu teadmiste struktureeritud omandamist kvalifikatsioonitaseme arendamiseks.

Teist olulist seost võib vaadelda seoses sotsiaalse stabiilsuse arenguga. Suurenenud suhtlemisoskus võib olla ka võime teostada oma plaane, peegeldada edusamme ja kvalifitseerida tulemusi.

Vastupidavus ja toimetulekuvõime

Kliendi vastupidavuse hinnang võib anda olulist teavet, mille abil üleminekukoolitaja saab ühendada isiklikud, sotsiaalsed ja metoodilised oskused, aga ka sotsiaalse stabiilsuse. Üleminekukoolitaja saab hinnata kliendi eneseregulatsioonivõimet, kas ta on võimeline toime tulema ebameeldivate tunnetega ja kas ta on juba välja arendanud võime tunda ära oma käitumist, mis järgib neid tundeid. Ja lõpuks saab üleminekukoolitaja näha, kas klient suudab selle protsessi kahtluse alla seada ja töötada välja individuaalse toimetulekustrateegia.

Seega on üleminekukoolitajal kasulik kasutada tööriistu, mis mõõdavad neid tegureid, võimaldavad hinnata ja tuua välja kriteeriumid, mida tuleks kaaluda, et võtta kliendiga üleminekuprotsessis ette järgmised sammud.

Kliendi arengu terviklikul ja lahutamatul kaalumisel on selle protseduuri variatsioonid sageli vajalikud. Variatsioon peegeldab lõppkokkuvõttes kliendi individuaalsust.

Selle jaotise eesmärk on anda üleminekukoolitajatele võimalus vaadata teisest vaatenurgast nii individuaalse tugiplaani koostamist kui ka koolitusprotsessi jätkamist. Arvestades INTENSE lahutamatut ja terviklikku avaldust, on vaja arvesse võtta ainult ühte keskset aspekti: koos kliendiga, mitte kliendi asemel.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License

The European Commission support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents which reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.