Juhisteta koolituses/nõustamises või teraapias keskendutakse järgmisele viiele aspektile.

1. See on humanistlik lähenemisviis ja peamine kontseptsioon on see, et inimesed on üldiselt usaldusväärsed, leidlikud, võimelised enesest aru saama ja ennast suunama, suutma teha konstruktiivseid muudatusi ning suutma elada tõhusat ja produktiivset elu.
2. Isikukeskses lähenemisviisis keskendutakse sellele, et klient saaks keskkonnas paremini mõista iseennast, eneseavastamist ja täiustatud enesekontseptsioone.
3. Eneseavastamine selles kontekstis tähendab enda mõtete, tunnete, käitumise ja motivatsiooni uurimist ning „miks?“-küsimuse esitamist. Selle raames otsitakse juuri, kes me oleme, ning vastuseid kõigile küsimustele, mis meil enda kohta on.
4. Eduka koolitusprotsessi jaoks keskendutakse ka koolitaja kvaliteedile, kes vajab empaatilise mõistmise võimet mitteotsustuslikul viisil. Koolitaja ei paku nõuandeid, juhiseid ega sekkumisi. Oluline on selgitada, et kõige puhtamal kujul puudutab juhise puudumine nii vestluse sisu kui ka ulatust.
5. Mis viib nii koolitaja kui ka kliendi suheteni, mis võimaldab kliendil probleeme lahendada ja aitab kliendil enda jaoks muudatusi teha.
6. Kõik see põhineb kliendi vastutusel oma elu eest.

Nagu me teame isiksuse teooriast, on humanistlikul juhisteta mõjutamisel või kliendikesksel viisil mitu põhimõistet. Kõige olulisem on järgmine:

Carl Rogers väitis, et muudatuse tegemiseks on vajalikud kuus tingimust

1. Koolitaja ja kliendi kontakt: kliendi ja koolitaja suhe peab olema olemas ning see peab olema suhe, milles on oluline, et iga inimene tajuks teist.
2. Kliendi ebakõla: ebakõla valitseb kliendi kogemuste ja teadlikkuse vahel ehk teisisõnu tegeliku ja ideaalse mina vahel.
3. Koolitaja kooskõla: koolitaja on terapeutilises suhtes kooskõla loov. Koolitaja tegeleb sügavalt enesega – nad ei „tegutse“ ja nad saavad suhte hõlbustamiseks kasutada oma kogemusi.
4. Koolitaja tingimusteta positiivne suhtumine: terapeut aktsepteerib klienti tingimusteta, ilma hinnangu, taunimise või heakskiiduta. See tõstab kliendi eneseaustust, kuna ta võib hakata teadvustama kogemusi, milles teised moonutasid oma seisukohta eneseväärikusest.
5. Koolitaja empaatiline mõistmine: koolitaja kogeb empaatilist arusaamist kliendi sisemisest tugiraamistikust. Koolitaja täpne empaatiavõime aitab kliendil uskuda koolitaja tingimusteta kiindumust nende vastu.
6. Kliendi ettekujutus: klient tajub vähemalt minimaalselt koolitaja tingimusteta positiivset suhtumist ja empaatilist mõistmist.

Kolm neist tingimustest on tuntud kui „põhitingimused“.

Rogers kinnitas, et eduka koolitamise olulisim tegur on suhteline kliima, mille loob koolitaja suhtumine oma klienti. Ta täpsustas kolme omavahel seotud põhitingimust:

Vaatame juhisteta ja juhistega lähenemise eristamist ja järgmisi punkte:

Juhisteta koolitusel keskendutakse kindlalt inimestele, et saada üle enesepiiravatest hoiakutest ja eeldustest. Seda tehakse, seades kahtluse alla need hoiakud ja eeldused praktiliste probleemide lahendamise kontekstis.

Mõtlemata, miks klient on eeldanud, aitab juhisteta koolitus kliendil seda teadvustada eeldusena (mitte tõsiasjana) ja näha sellest kaugemale. Inimesele näitamine, et ta on võimeline probleeme lahendama, annab konkreetseid tõendeid tema võime kohta uurida ja areneda.

Seda laadi abi peegeldab juhisteta koolitustehnikaid. Muu hulgas võib välja tuua näiteks järgmised tehnikad.

Tähelepanelik kuulamine

• koolitaja hakkab mõistma tähelepanu abil
• pange kõik päevakorrad kõrvale
• kliendile aja andmine ja tema tunnete tunnistamine

Sihipärane, juhisteta ja mitteotsustuslik küsitlemine

• keskendub otse sellele, mida klient peab tegema, kuidas ja millal ta seda tegema hakkab
• aitab klienti, andes talle võimaluse rääkida

Konstruktiivne väljakutse

• toetab klienti edasi liikumiseks
• ulatub täiendavate võimaluste kindlaks määramisest kuni eesmärgile teisiti keskendumiseni
• arendab teadlikkust kliendi enda tingimustel

Usalduse suurendamine ja kinnitamine

• koolitaja pakub kinnitust, öeldes sõnaselgelt
• koolitaja juhib tähelepanu kliendi edusammudele ja aitab neid ühendada tema endi pingutustega

Motiveeriv intervjueerimine

• Kaasamine – kasutatakse kliendi kaasamiseks probleemidest, muredest ja lootustest rääkimiseks ning nõustajaga usalduslike suhete loomiseks.
• Keskendumine – kasutatakse vestluse kitsendamiseks harjumustele või mustritele, mida kliendid soovivad muuta.
• Esilekutsumine – kasutatakse kliendi muudatustele suunatud motivatsiooni esilekutsumiseks, suurendades klientide teadlikkust muudatuste olulisusest, nende kindlustunnet muudatuste suhtes ja valmisolekut muudatusteks.
• Kavandamine – kasutatakse praktiliste sammude väljatöötamiseks, mida kliendid soovivad soovitud muudatuste elluviimiseks kasutada.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Rogers

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License

Kokkuvõte

Juhisteta koolitusel on indiviid või rühm ise asjatundja ja kehtestab päevakava. Koolitaja aitab neil selle tegevuskava läbi mõelda ja seejärel rakendada nende omi kogemusi soovitud tulemuste saavutamiseks.

Juhisteta koolitus on kaasaaitav. See põhineb peegeldaval õppimisel ja probleemide struktureeritud lahendamisel. Koolitaja nõuab teadmisi, kuidas aidata inimestel end avastada ja oma probleeme lahendada.

---

Miks on juhiste puudumine koolitaja võtmeoskus, mida arendada? Kuna lisaks mitteotsustuslikule lähenemisele toetab see sellist koolituse lähenemisviisi, mis hõlmab kliente tõesti nende probleemide ekspertidena – ehkki ekspertidena, kes praegu ei ole päris kursis kogu asjakohase teabe ja teadmistega, et end oma teel aidata.

Koolitusel keskendutakse kliendile, kliendi vajadustele ja kliendi päevakavale. Juhisteta lähenemisviis tähendab, et koolitajad hoiduvad juhendamast või „ütlemast“, esitamast konkreetsetele küsimustele vastuseid pakkuvaid küsimusi või näitamaks pettumust, mille tõttu kliendid võivad näiliselt „keelduda“ nägemast või järgimaks seda, mis on koolitaja jaoks ilmsed lahendused. Juhisteta lähenemisviis viib praktikasse koolitamise maksiimi, mille kohaselt „klient teab kõige paremini, kuidas oma probleemiga hakkama saada“.

Juhiste puudumine seisneb selles, et koolitaja astub tagasi omaenda eelarvamustest. Läbi sügava kuulamise, tõhusa küsitlemise hetkel ja turvalise konfidentsiaalse ruumi loomise, milles klient saab ette kujutada ja katsetada, saab koolitaja kaasa aidata protsessile, mille käigus klient lepib ennast piiravate uskumuste ja/või hirmudega ning liigub neist kaugemale.

Ümberkujundava koolituse keskmes on juhiste puudumine, sest ainult klient saab leida võtme nende uste avamiseks, mille kaudu toimub ümberkujundamine just tema konkreetsel juhul. Koolitaja roll on jälgida, anda tagasisidet ja pakkuda peeglit, mille kaudu klient saab näha ja ära tunda võtmeid, mis on vajalikud tema ümberkujundavaks muudatusteks ja arenguks.

Koolitajatel on arvukalt häid põhjuseid teadlikkuse suurendamiseks sellest, millal nad ei anna juhiseid ja millal annavad. Siin on kaks asja, mille üle mõelda.

«  Koolitaja, kes ei koolita

Enamik koolitajaid teavad, et suurepärane koolitus on enamasti juhisteta, kuid inimestel, kelle tugevus seisneb koolitajaoskuste spetsiifilisemas otsas, pole nii lihtne aru saada hetkest, mil nad kipuvad sobimatult „ütlema“ või „nõustama“. See on eriti problemaatiline nende jaoks, kelle tööalane taust või praegune päevatöö on seotud personali- või õppe- ja arendustegevusega. Nii palju oma ajast on kulutatud või kulutatakse endiselt teiste probleemide lahendamiseks, reeglite ja määruste juhendamiseks või inimestele ütlemiseks, mida teha. Ehkki nende teadmiste panus võib olla hindamatu, kui neid nõutakse mentorlussuhetes, on need enamasti koolituse kontekstis väga kahjulikud.

Tulemus on see, et kliendid võivad olla sunnitud pöörduma tagasi kelleltki teiselt õppimise juurde, ilma et neil oleks võimalus saada hõlpsamini uurida, kuidas omas ajas ja omal viisil edasi liikuda. Vähese enesekindlusega kliendid, kes soovivad inimestele meeldida, võivad seetõttu isegi treenerist sõltuvusse sattuda. Peegeldava praktika kehtestamine on võtmetähtsusega, et aidata koolitajatel ära tunda mõtte- ja käitumisharjumusi, mille tulemusel minnakse tagasi juhisterežiimi, ning alustada nende vältimise strateegiate väljatöötamise protsessi.

«  Koolitaja, kes ei esita väljakutseid

Kui juhendamine keskendub kliendile ja kliendi võimele kaevata sügavale, et leida oma probleemidele lahendusi, peab koolitaja suutma vajadusel täita juhendaja, peegli ja väljakutsete esitaja rolli. Koolitaja seansid peaksid olema palju enamat kui hubased vestlused sõprade vahel. Pikaajaliselt alla surutud raskeid emotsioone, näiteks viha, leina või pettumust, võib olla vaja lepitada, väljendada ja nendest üle minna ning see tähendab, et koolitaja peaks olema võimeline piisavaks eraldatuseks, et mitte end kliendi olukorraga liigselt samastada (kokkumäng) või lükata tagasi seda, mida ta hetkel kogeb, kui klient läbib keerukaid aegu.

Väljakutse on harva meeldiv. Kuid väljakutse on koolitussuhetes sageli hädavajalik, sest koolitaja esitab kliendile väljakutseid ja vajadusel esitab ka klient väljakutseid koolitajale. See on koht, kus koolitaja vajab tugevat inimestevahelist läbikäimis- ja suhtlemisoskust, mis on võimeline looma piisavat sügavat kontakti ja usaldust kliendi vastu, et taluda seda, mis võib muutuda tormiseks mereks. Tundlikkus ja oskus lugeda inimest tervikuna on koolitaja jaoks hädavajalik, kui nad valivad hetkel juhiste mitteandmise ja andmise vahel. Väljakutset ei tohiks karta. Selle ettevalmistamiseks tuleks luua terav teadlikkus sellest, kui palju juhiseid kellelgi täpselt on või peab sellel hetkel olema, ning piisavalt paindlikkust, et liikuda vajaduse korral vähemate või rohkemate juhiste poole.

Selle ajaveebi materjalide autoriõiguse omanik on dr Alison Newby ja see on litsentsitud Creative Commonsi Attribution-Non-Commercial-NoDerivative 4.0 rahvusvahelise litsentsi alusel.

Allikas: https://newbycoachlive.wordpress.com/2018/02/19/the-importance-of-non-directiveness-in-coaching-and-2-good-reasons-to-build-awareness/

---

Juhisteta koolituse KASVUmudel

KASV tähistab eesmärki, reaalsust, valikuid ja kokkuvõtet. (Mõnes versioonis tähistab O ka takistusi ja W edasiliikumist või tahet.) 1980 aastatel Suurbritannias välja töötatud KASVUmudel on lõdvalt seotud järjestikune probleemilahendusmudel. See keskendub usalduse suurendamisele ja teadlikkuse (sealhulgas eneseteadlikkuse) tõstmisele, et võimaldada kliendil võtta täielik isiklik vastutus oma õppimise ja arengu eest. See mudel on mõeldud kasutamiseks paindlikult ja iteratiivselt, nii seansside jooksul kui ka nende sees. Näiteks võib toimingu tulemuste üle järele mõtlemine viia selleni, et klient kohandab oma eesmärki.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/GROW_model

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License

---

«  Tsitaat kodanike õppekavade juhendist juhisteta koolituse jaoks, õppe- ja tööinstituut 2017 – kasulikud küsimused juhisteta koolituse kohta

• Mis paneb teid seda ütlema? | Mida te silmas peate?
• Kuidas te sellesse suhtute?
• Kas saaksite mulle öelda rohkem, et aidata mul aru saada?
• Mis on siin tegelik probleem? | Miks see teie jaoks oluline on?
• Mis võib olla [isiku X] põhjus seda teha? | Mida ütleks [isik X], kui ta praegu siin oleks? Kas [isiku X] öeldule/tegutsemisele on olemas mingi õigustus?
• Miks te selles nii kindel olete? | Kas olete neilt küsinud? | Mis saab, kui te eksite?
• Kas see on millegagi seotud?
• Mida veel? [See on üks kõige kasulikumaid koolitusküsimusi. Kasutage seda kliendi julgustamiseks/väljakutseks kaevuda sügavamale, nt mõtlema mõne teema üle rohkem või esitama rohkem ideid.]
• Kuidas see aitab?
• Mis võib olla probleem? | Mis teeb sellest probleemi? | Mida saate selle vastu teha?
• Mis on halvim, mis juhtuda võib?
• Mida peate tegema? [Jätkake nt nii: mida saaksite veel teha?]
• Mida peaksite enda arvates kõigepealt / järgmisena / pärast seda tegema? | Mida peaksite enne seda tegema?
• Millal te seda teete? | Kui kaua see aega võtab?
• Kas see on realistlik? [Veel üks väga oluline küsimus! Jätkake nt nii: mis paneb teid seda ütlema/mõtlema?]
• Kas olete 100% kindel, et teete seda? Miks mitte 100% kindel? [See küsimus puudutab seda, kui palju klient on nõus pühenduma sellele, mida ta kavatsevad teha – st vastutuse võtmise kohta.]
• Eelmisel nädalal ütlesite mulle … Mis juhtus? | Kuidas läks? Miks?
• Mis takistas teil rohkem tegemast?
• Kas suudate mõelda mingile minevikuajale, kui teil oli selline probleem? Kuidas te selle lahendasite?
• Kas teie eesmärk/plaan on teie jaoks endiselt mõttekas? | Kas peate oma eesmärgi/plaani uuesti läbi mõtlema?
• Mida saaksin teie toetamiseks teha?
• Kas on veel midagi, millest soovite praegu rääkida, või oleme lõpetanud?

Lisaallikas: Kodanike õppekava juhend juhisteta koolituseks, www.learningandwork.org.uk

Harjutus!

The European Commission support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents which reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.