David Kolb avaldas oma õpistiilide mudeli 1984. aastal, millest töötas välja oma õpistiili inventari.

Kolbi kogemuslik õppimisteooria toimib kahel tasandil: neljaastmeline õppetsükkel ja neli eraldi õpistiili. Suur osa Kolbi teooriast puudutab õppija sisemisi kognitiivseid protsesse.

Kolb väidab, et õppimine hõlmab abstraktsete mõistete omandamist, mida saab erinevates olukordades paindlikult rakendada. Kolbi teoorias annavad tõuke uute kontseptsioonide väljatöötamiseks uued kogemused.

„Õppimine on protsess, mille käigus teadmised luuakse kogemuste muundamise kaudu“

Kogemuslik õppetsükkel

Kolbi kogemusliku õpistiili teooriat esindab tavaliselt neljaastmeline õppetsükkel, milles õppija „puudutab kõiki aluseid“:

1. Konkreetne kogemus – (ilmneb uus kogemus või olukord või olemasoleva kogemuse taastõlgendamine).
2. Uue kogemuse peegeldav vaatlus (eriti olulised on ebakõlad kogemuste ja mõistmise vahel).
3. Abstraktne kontseptualiseerimine (peegeldus loob uue idee või olemasoleva abstraktse kontseptsiooni modifikatsiooni).
4. Aktiivne eksperimenteerimine (õppija rakendab neid ümbritseva maailma jaoks, et näha, millised tulemused).

Tõhus õppimine on see, kui inimene liigub läbi neljaastmelise tsükli: 1) konkreetse kogemuse saamine, millele järgneb 2) selle kogemuse vaatlemine ja peegeldamine, mis viib 3) abstraktsete mõistete (analüüs) ja üldistuste (järeldused) kujunemiseni, mida seejärel 4) kasutatakse hüpoteesi kontrollimiseks tulevastes olukordades, mille tulemuseks on uued kogemused.

Kolb (1974) näeb õppimist kui integreeritud protsessi, kus iga etapp on üksteist toetav ja järgmist toitev. Tsüklisse on võimalik siseneda mis tahes etapis ja jälgida seda läbi selle loogilise jada.

Tõhus õppimine toimub ainult siis, kui õppija saab täita mudeli kõiki nelja etappi. Seetõttu pole ükski tsükli etapp tõhus iseseisva õppimisprotseduurina.

Õpistiilid

Kolbi õppimisteooria (1974) eristab nelja eraldiseisvat õpistiili, mis põhinevad neljaetapilisel õpitsüklil (vt eespool). Kolb selgitab, et loomulikult eelistavad erinevad inimesed teatud ühte erinevat õpistiili. Inimese eelistatavat stiili mõjutavad mitmesugused tegurid. Näiteks sotsiaalne keskkond, hariduslikud kogemused või indiviidi peamine kognitiivne struktuur.

Ükskõik, mis stiili valikut mõjutab, on õpistiili eelistus ise tegelikult kahe muutujapaari või kahe meie poolt tehtava eraldi „valiku“ toode, mille Kolb esitas teljejoonena, mille mõlemas otsas on „konfliktsed“ režiimid:

Kolbi kahe kontiinumi tüüpiline esitlus on see, et ida-lääne telge nimetatakse töötlevaks kontiinumiks (kuidas ülesandele läheneda) ja põhja-lõuna telge tajumiskontiinumiks (meie emotsionaalne reageering või see, kuidas me seda mõtleme või tunneme).

Kolb uskus, et me ei saa mõlemat muutujat ühel teljel korraga teostada (nt mõelda ja tunda). Meie õpistiil on nende kahe valikuotsuse tulemus.

Kolbi õpistiilide konstrueerimist kaks-kaks maatriksi järgi on sageli lihtsam. Iga õpistiil esindab kahe eelistatud stiili kombinatsiooni. Maatriks tõstab esile ka Kolbi nelja õpistiili terminoloogia: lahknev, omastav, lähendav, kohandav:

Õpistiilide kirjeldused

Inimese (ja oma) õpistiili tundmine võimaldab õppimisel orienteeruda vastavalt eelistatud meetodile. Sellegipoolest reageerivad kõik igat tüüpi õpistiilidele ja vajavad neid ühel või teisel moel – küsimus on rõhuasetuse kasutamises, mis sobib kõige paremini antud olukorraga ja inimese õpistiili eelistustega.

Siin on lühikesed kirjeldused Kolbi nelja õpistiili kohta:

«  Lahknev (tundmine ja vaatamine – CE/RO)

Need inimesed suudavad vaadata asju erinevatest vaatenurkadest. Nad on tundlikud. Nad eelistavad pigem vaadata kui teha, pigem koguvad teavet ja kasutavad probleemide lahendamiseks kujutlusvõimet. Nad oskavad kõige paremini vaadata konkreetseid olukordi mitmest erinevast vaatenurgast.

Kolb nimetas seda stiili lahknevaks, kuna need inimesed toimivad paremini olukordades, kus on vaja ideede genereerimist, näiteks ajurünnakuid. Lahkneva õpistiiliga inimestel on laialdased kultuurihuvid ja neile meeldib teavet koguda.

Nad on inimestest huvitatud, kipuvad olema kujutlusvõimelised ja emotsionaalsed ning kipuvad kunstides olema tugevad. Lahkneva stiiliga inimesed eelistavad töötada rühmades, kuulata avatud meelega ja saada isiklikku tagasisidet.

«  Omastav (vaatamine ja mõtlemine – AC/RO)

Omastav õpieelistus hõlmab sisutihedat ja loogilist lähenemist. Ideed ja kontseptsioonid on olulisemad kui inimesed. Need inimesed vajavad praktiliste võimaluste asemel head selget selgitust. Nad õpivad eriti mõistma laiaulatuslikku teavet ja korraldama seda selges, loogilises vormis.

Omastava õpistiiliga inimesed on vähem keskendunud inimestele ja rohkem huvitatud ideedest ja abstraktsetest kontseptsioonidest. Selle stiiliga inimesi köidavad pigem loogiliselt kõlavad teooriad kui praktilisele väärtusele tuginevad lähenemised.

See õpistiil on oluline teabe- ja teaduskarjääri tõhususe tagamiseks. Formaalsetes õppeolukordades eelistavad seda stiili omavad inimesed lugeda, loenguid kuulata, analüütilisi mudeleid uurida ja neil on aega asju läbi mõelda.

«  Lähendav (teevad ja mõtlevad – AC/AE)

Lähendava õpistiiliga inimesed saavad probleeme lahendada ja leiavad õpitu abil lahendusi praktilistele küsimustele. Nad eelistavad tehnilisi ülesandeid ja on vähem seotud inimeste ja inimestevaheliste aspektidega.

Lähendava õpistiiliga inimesed oskavad kõige paremini ideid ja teooriaid praktiliselt kasutada. Nad suudavad lahendada probleeme ja teha otsuseid, otsides küsimustele ja probleemidele lahendusi.

Lähendava õpistiiliga inimesi köidavad pigem tehnilised ülesanded ja probleemid kui sotsiaalsed või inimestevahelised probleemid. Lähendav õpistiil annab meile spetsialistid ja tehnoloogilised võimeid. Lähendava stiiliga inimestele meeldib katsetada uusi ideid, simuleerida ja töötada praktiliste rakendustega.

«  Kohandav (teod ja tunded – CE/AE)

Kohandav õpistiil on praktiline ja tugineb intuitsioonil, mitte loogikal. Need inimesed kasutavad teiste inimeste analüüse ja eelistavad praktilist, kogemuslikku lähenemist. Neid huvitavad uued väljakutsed ja kogemused ning plaanide elluviimine.

Tavaliselt tegutsevad nad loogilise analüüsi asemel pigem kõhutunde järgi. Inimesed, kellel on kohandav õpistiil, kipuvad teabe saamiseks lootma teistele, kui et viivad läbi omaenda analüüsi. See õpistiil on elanikkonna hulgas laialt levinud.

Hariduslikud mõjud

Nii Kolbi (1984) õppimisetappe kui ka tsüklit võiksid õpetajad kasutada õpilastele tavaliselt pakutavate õppevõimaluste kriitiliseks hindamiseks ja sobivate õppimisvõimaluste väljatöötamiseks.

Haridustöötajad peaksid tagama, et tegevused oleksid kavandatud ja ellu viidud viisil, mis pakuks igale õppijale võimalust õppida talle kõige sobivamal viisil. Samuti saab üksikisikuid aidata tõhusamalt õppida, määrates kindlaks nende vähem eelistatud õpistiilid ja tugevdades neid kogemusliku õppetsükli rakendamise kaudu.

Ideaalis tuleks tegevused ja materjal välja töötada viisil, mis tugineb igas kogemusliku õppetsükli etapis võimetele ja viib õpilased järjest läbi kogu protsessi.

Allikas: McLeod, S. A. (2017). Kolb – learning styles. Retrieved from www.simplypsychology.org/learning-kolb.html

Kolbi õpistiili küsimustiku abil saate teada oma õpistiili.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License.

The European Commission support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents which reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.