Sissejuhatus

Pärast uue lähenemisviisi juurutamist hariduses (INTENSE) on lähenemisviis osutunud tõhusaks, pakkudes tulemusi, mis on varasemate meetoditega võrreldes paremad ja see peaks olema tulevikus tagatud.

Seetõttu vajab iga projekt, mis kavatseb muuta õpetamise ja koolitamise praktikat, kvaliteetset programmi.

«  Kvaliteedireeglid (määratlused)

1. Kõik, mida institutsioon soovib lähiaastatel teha, et pakkuda head kvaliteeti ja seda kvaliteeti paremaks muuta.
2. Kvaliteedi, kvaliteeditaseme ja nende eesmärkideni jõudmise kirjeldused.
3. Institutsiooni eesmärgid kvaliteedi osas, samuti viisid ja vahendid nende eesmärkide saavutamiseks. Need peaksid ametlikult kajastuma juhtkonna avalduses.

«  Kvaliteedikontroll (määratlused)

1. See kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub kvaliteedinõuete täitmisele.
2. Toote või teenuse kvaliteedistandardite testimine.

«  Kvaliteedi tagamine (määratlused)

1. Üldise juhtimisfunktsiooni kõik tegevused, mis määravad kvaliteedireeglid, eesmärgid ja vastutuse ning rakendavad seda kvaliteedisüsteemi sisese kavandamise, kvaliteedikontrolli, kvaliteedi tagamise ja parandamise kaudu.
2. Kvaliteedi tagamist võib määratleda kui „pideva parendusprotsessi juhtimist kvaliteedinõuete täitmiseks“. See puudutab alati suhet oma eesmärkide ja püüdluste vahel, nende kindlustamist reeglites, juhtimises ja protsessides ning seda, kuidas tulemused on eesmärkidega seotud.

«  Kvaliteedikontrollist kvaliteedi tagamiseni

Kvaliteedikontroll ja kvaliteedi tagamine on kaks mõistet, millel on hariduse kvaliteedi kontekstis oluline roll. Kvaliteedikontroll hõlmab kontrollimist, kas soovitud kvaliteet on saavutatud.

Kvaliteedi tagamisel ei vaata me mitte ainult õpilaste või tudengite tulemusi, vaid jälgime eelkõige seda, kas heade tulemuste saavutamiseks on kõik tingimused täidetud, ning seirame ka õppeprotsessi, tuge, võimalusi, materjale ja teste. Erinevalt parandusmeetmeteni viivast kvaliteedikontrollist keskendub kvaliteedi tagamine ennetamisele, halva kvaliteediga toodete tarnimise ärahoidmisele.

Allikas: Totaalne kvaliteedijuhtimine ja operatiivne tipptase. Autor: John S. Oakland. Kirjastaja: Taylor & Francis Ltd. Pehmes köites raamat 9780415635509, aprill 2014

Protsesside kvaliteedi tagamine

Kuna mõiste „koolitus“ võib hõlmata tohutul hulgal erinevaid tähendusi kõigi jaoks, kes peavad ennast koolitajaks, on äärmiselt oluline kehtestada selge koolituskord, mis sobib meie eesmärgiga. Nii oma vahendite õigustamiseks kui ka teatava kvaliteedistandardi saavutamiseks rakendame korralikku kvaliteedi tagamise süsteemi. Kvaliteedi tagamise all peame silmas standarditud ja toimivat protseduuri, mis tagab koolituse tõhususe ja muudab koolitusprotsessi kontrollitavaks.

Järgnevalt kavatsesime esitada struktuurilise raamistiku koos üksikute sammudega koolitusolukordades kvaliteedi tagamiseks.

Pärast anamneesi on vastutava koolitaja otsustada, millised on järgmised sammud kliendi jaoks ja kas protsessi praeguses punktis on koolitaja õige inimene, kes kliendi vajadustele vastab. Võib juhtuda, et näiteks kõigepealt on kliendile abiks detokskeskusesse suunamine, enne kui koolitaja saab alustada juhisteta sekkumistega.

Koolituse alguses selgitab koolitaja kliendile oma metoodilist lähenemist, et ta saaks otsustada, kas soovitatud metoodika on antud konkreetses punktis sobiv. Võib-olla on kliendile kasulikum tasakaalustada teostatud sekkumised ja keskenduda kõigepealt kommunikatiivsele toele, enne kui klient on võimeline edasistest eesmärkidest aru saama.

Pärast õige tugistrateegia ja konkreetse abipakkumise otsuse tegemist paneb klient koolitaja abiga paika oma individuaalsed eesmärgid.

Ärge unustage oma klienti teavitada sellest, mida peate silmas kliendikeskset ja juhisteta lähenemist kasutades – öelge talle, mida teete, mida ei tee ja miks te seda teete!

Koolitaja peab märkmeid tegema ka iga koolitusseansi oluliste teemade kohta. Oluline on panna kirja kliendi käitumise, koolitaja sekkumise ning koolitaja ja kliendi vaheliste suhete struktuuri aspektid, samuti koolitusseansil sõlmitud kokkulepped. Muidugi peavad arutatud probleemid ja muudatused kliendi elus esinevate probleemide ja asjaolude osas leidma oma tee ka märkustesse. Pidage meeles, et need kohtumise märkused on rangelt konfidentsiaalsed, mis tähendab, et neid peavad jagama ainult koolitaja ja klient.

Koolituse kvaliteedi tagamiseks kogu protsessi vältel on asjakohane kasutada standardiseeritud küsimustikke pärast igat koolitusseanssi. Seetõttu on vaja kasutada kahte tüüpi küsimustikke – ühte kliendi ja teist koolitaja jaoks.

Kliendi seisukohast olulised aspektid on järgmised:

• kuidas ta koolitusüksuse ajal koolitaja ja iseendaga hakkama saab,
• kuidas klient kogeb kogu koolituse käigus suhtumise, vaadete ja/või käitumise muutumist,
• kui turvaliselt ja enesekindlalt klient end isiklikul tasandil tunneb ja
• mida klient arvab sellest, kui hästi ta suudab maha rahuneda.

Koolitaja seisukohast on põhiküsimused kliendi tajutud vastastikused mõjud ja muudatused. Nõuetekohase analüüsi jaoks võib olla mõistlik võrrelda nii vaatenurki üldiselt kui ka iga üksust eraldi.

Samuti on võimalik hinnata kliendi eneseavastamist ning seda, kuivõrd koolitaja verbaalne käitumine järgib kliendikeskse lähenemise määratletud väärtusi.

Võrrelduna sellega, kuidas tavaliselt pärast protsesse ja projekte hinnanguid antakse, järgneb kliendikesksele koolitusprotsessile selge dokumenteerimine. Dokumenteerida tuleb järgnev teave:

• koolituse olulised faktid
• peamiste vestlusteemade ja koolitusprotsessi aspektide kokkuvõte
• koolituse mõju subjektiivne hindamine
• soovitused järeltegevusteks

Seetõttu on soovitatav kasutada standardiseeritud küsimustikku. Järgmises tabelis on esitatud järeldokumentide olulised struktuurilised aspektid.

 

 

Järelevalve

Kui me räägime järelevalvest psühhosotsiaalsetes töökeskkondades, siis tunnistame seda kvaliteedi tagamise põhimeetodina. Järelevaataja ja teised töörühmas osalejad vaatavad koolitaja kirjeldatud probleemi sobiva vahemaa tagant.

Seoses kliendikeskse koolitusega toetab järelevaataja koolitaja isiklikku arengut. Kliendikeskse järelevalve kasutamisel professionaalses kontekstis aidatakse koolitajal paremini mõista teda ennast ja suhet kliendiga. Sel viisil suudab ta oma potentsiaali põhjal välja töötada alternatiivseid tegevusvõimalusi.

Kui puutume kokku mõistega „ametialane kontekst“, on selge, et järelevalve alla kuuluvad ka korralduslikud ja struktuurilised aspektid. Et saada selget pilti, mida tähendab kliendikeskse koolitamise juhendamine, toome näite kliendi kohapeal seisvast eneseavastamisest.

Koolitaja peamine ülesanne on jõuda kliendi probleemi tuumani (koos kliendiga) ning inspireerida ja stimuleerida kliendi eneseavastamist koolitusseansil, kus järgitakse juhisteta suhtluse põhimõtteid.

Eristamatust sisust ülevaate saamiseks on vaja eristada välist ja sisemist, lisaks sisemist olulist ja ebaolulist sisu, et jõuda kliendi probleemi tuumani ja sõnastada stimuleerivad vastused, et klient saaks edasi minna ja jõuda eneseavastamise kõikidele astmetele.

Järelevaataja roll on positsiooni võtmine, mis võimaldab talle protsessi metatunnetust peegeldavas järelevaataja-koolitaja vestluses.

Kogu peegelduse vältel valgustab järelevaataja protsessi iga järgnevat sammu, et jõuda probleemi tuumani ja paralleelselt sellega kaasnevate kliendi eneseavastamise astmeteni.

Selles kontekstis on peamine küsimus järgmine: kas koolitaja keskendus sisemisele sisule, mis on oluline tuumani jõudmiseks ja kliendi stimuleerimiseks tema eneseavastamisprotsessis?

Sellise protsesside kajastamisega dekodeerib järelevaataja koolitaja tegevusi ja annab tagasisidet, kas koolitaja on liiga vara lõpetanud või ei leia oodatud stimuleerivat vastust, mis julgustaks klienti ennast avastama (vt ka eneseavastamine).

Allikas: S. Weinberger, Klientenzentrierte Gesprächsführung, 14. Auflage 2013, Weinberg und Basel, S. 145 jj.

Totaalne kvaliteedijuhtimine

TKJ, mida nimetatakse ka integreeritud kvaliteeditagamiseks, on ulatuslik ja struktureeritud lähenemisviis organisatsiooni juhtimiseks, mille raames keskendutakse toote ja teenuse kvaliteedi pidevale parendamisele pideva tagasiside põhjal.

Lisaks William Edwards Demingule on üks totaalse kvaliteedijuhtimise asutajatest ka Joseph Juran.

Totaalset kvaliteedijuhtimist kasutatakse peamiselt ettevõtluses, kuid seda saab väga hästi kasutada ka mittetulundussektoris, eeldusel, et mitmeid termineid muudetakse. Toode tähistab haridusliku eesmärgi saavutamist ja kliendid on õpilased ja/või õpetajad.

«  Kohandatav

Äärmiselt oluline on mõista, et kliendid määravad alati kvaliteeditaseme. Sõltumata sellest, milliseid pingutusi personali koolitamisel või protsesside parendamisel tehakse, otsustab klient lõppkokkuvõttes näiteks selle, kas rahulolu mõõtmine või tehtud pingutused on aidanud järjepidevalt parandada toodete ja teenuste kvaliteeti.

«  Protsessid on kesksed

Protsessimõtlemine ja protsessuaalne käsitlemine on osa TKJ-i alusest. Protsessid juhivad ning süsteemid ja inimesed toetavad neid protsesse, mis põhinevad missioonil, visioonil ja strateegial seotud eesmärkidel.

«  Faktidel põhinevad otsused

Otsuste tegemine organisatsioonis toimub ainult faktide, mitte arvamuste (emotsioon ja isiklik huvi) alusel. Andmed peavad seda täiendavalt kinnitama.

«  Suhtlus

Tuleb sõnastada kommunikatsioonistrateegia, mis on kooskõlas organisatsiooni missiooni, visiooni ja eesmärkidega. See strateegia hõlmab sidusrühmi, organisatsiooni sisest taset, kommunikatsioonikanaleid, tõhususe mõõdetavust, ajakohasust jne.

«  Täiustage järjepidevalt

Õigete mõõteriistade ning uuendusliku ja loova mõtlemise alusel algatatakse ja rakendatakse organisatsiooni kõrgemale kvaliteeditasemele arendamiseks pidevaid täiustamisettepanekuid.

Allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Total_quality_management

https://en.wikipedia.org/wiki/W._Edwards_Deming

https://www.scipress.com/ILSHS.32.188.pdf

KTKT-ring

Protsessitöös juhivad organisatsioone alati tulemused. Kuid kuidas saavad organisatsioonid tegelikult soovitud tulemusi saavutada?

See niinimetatud Demingi ring on hea kontrollivahend organisatsioonisiseste muudatuste ja parenduste kvaliteedi jälgimiseks.

KTKT-tsükkel tähistab ringi nelja peamise sammu lühendit: kavandage, tehke, kontrollige ja taastegutsege.

Praktiline lähenemisviis totaalsele kvaliteedijuhtimisele. TKJ-i rakendamine on kontseptsiooni rakendamine. See pole süsteem, mida rakendatakse, vaid idee, mis tuleb lõimida organisatsiooni ja selle kultuuri.

Praktika on õpetanud, et TKJ-i edukale juurutamisele organisatsioonis aitavad kaasa mitmed põhilised lähtepunktid.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/PDCA

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License

The European Commission support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents which reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.