Õppige õppima

«  Eesmärgid

Osalejad on võimelised õppima ja töötama tõhusamalt. Neid õpetatakse kasutama erinevaid meetodeid, mida hiljem praktikas katsetatakse.

Paremaks struktureerimiseks, õppimiseks ja esitlemiseks on oluline aega targalt kasutada. Osalejad õpivad ajahalduse tehnikaid, et nad saaksid ülesandeid täita õigeaegselt ja ilma ajalise surveta. See aitab luua ka stressivaba õhkkonna. Stressiolukordade ilmnemisel õpivad osalejad stressiga toime tulema ja see stress võib isegi olla soodne.

Pärast mooduli läbimist saavad osalejad omandada iseseisvalt asjakohast teavet, mida nad vajavad õppimiseks või töötamiseks, ning sortida seda tähtsuse järgi. See parandab nende korraldusoskust.

Osalejatele õpetatakse ka visualiseerimise ja esitlemise tehnikaid. Nad saavad iseseisvalt ette valmistada loenguks vajalikku teavet ja õppida, kuidas käsitleda konstruktiivset tagasisidet.

«  Aja planeerimine

• Kuidas kasutada oma aega targalt?
• Koostage ajakava ja seadke ülesandeid tähtsuse järgi
• Realistlikud eesmärgid ja puudujääkide järgimine

Õpieesmärgid:

• Osalejad õpivad, kuidas aegadega toime tulla ja kuidas nendega hakkama saada.
• Osalejad koostavad ajakava ja tegevuskavad, et oma aega paremini planeerida.
• Osalejad saavad teada, et eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa realistlikud eesmärgid.

Esitlus, enesehinnang ja arutelu

Edukas ajajuhtimine sõltub õigest suhtumisest ja võimaldab teil ise oma aega ja tööd juhtida, mitte et see juhiks teid.

Juhend:

Jagage laiali enesehindamise test. Igal osalejal on 20 minutit aega testi lugemiseks ja sobivate vastuste märkimiseks. Osalejatel tuleks paluda kontrollida, kuidas nad ajaga hakkama saavad.

Pärast seda, kui kõik osalejad on testi läbi viinud, tuleks moodustada kahe kuni nelja inimesega väikesed rühmad. Väikestes rühmades tuleks tulemusi võrrelda. Üheskoos tuleks kaaluda, kuidas saaks hakkama „ajavarastega“. Põhiküsimused võiksid olla järgmised: millised aspektid mõjutavad neid kõige rohkem? Milliseid aspekte on kõige lihtsam muuta? Miks tuleks mõnda aspekti muuta?

Lõpuks peaks iga rühm kujundama plakati, milles on viis kõige olulisemat näpunäidet käsitlemisaja kohta.

Esitlus: Mõttekaart ja tegevuskava

Edukas ajajuhtimine aitab saada eelseisvatest ülesannetest parema ülevaate ning seeläbi saada rohkem vabadust ja vaba aega. Aja tahtlikul kasutamisel saab nt stressist üle, seda saab vähendada või isegi vältida.

Juhend:

Iga osaleja loob mõttekaardi koos ajavajadustega oma praeguse eluolukorra jaoks. Mõistekaart peaks sisaldama kõige olulisemaid „ajavargaid“, mis tuleks tekstis markeriga esile tõsta.

Seejärel tuleks osalejatel paluda kaaluda, kuhu nende tegevus keskendub ja mida nad sooviksid muuta. Osalejad peaksid kaaluma järgmisi küsimusi: Kes räägib mulle plaanidest? Kellelt abi küsin?

Lõpus peaksid osalejad märkima oma motivatsiooni muutuda: mida ma teen või enam ei tee, et oma aega paremini kasutada? Iga osaleja peaks ise koostama tegevuskava, mis on orienteeritud aja paremaks käsitlemiseks.

Teave

Kas teiega on kunagi juhtunud, et olete seadnud endale eesmärgi ja pole seda siis saavutanud? Realistlik eesmärk on väga oluline – ka tööülesannete struktureerimisel. Hea mõte on teatud ülesanne teatud aja jooksul täita. Kui ajaline rõhk pole siiski liiga suur, lükatakse ülesande täitmine edasi. SMART-põhimõtte abil saab eesmärgid kindlaks määrata ja nende saavutamine on tõenäolisem.

Küsige osalejatelt, kas nad on juba eesmärke saavutanud. Mis on olnud selle põhjus? Arutage üldõppel põhjuseid, miks eesmärke ei saavutata.

• Spetsiifiline: oluline on selge, positiivne ja konkreetne eesmärgi määratlus. Eesmärgid tuleb määratleda võimalikult täpselt.
• Mõõdetav: sihtmärgi saavutamise tingimused peavad olema selgelt määratletud. See eesmärkide mõõdetavus on oluline alaeesmärkide ära tundmiseks. Eesmärgi saavutamise pidev läbivaatamine võimaldab astuda edasisi samme.
• Sobiv: eesmärgid peavad olema pingutusele vastavad. See tähendab, et eesmärgid peavad olema motiveerivad ja oma tegevusega saavutatavad.
• Realistlik: eesmärgid peavad olema saavutatavad olemasolevate pädevuste, ressursside ja ajaga. Kui eesmärgid pole realistlikud, võib see kiiresti põhjustada ülekoormuse ja pettumuse.
• Ajakava: eesmärk on selge tähtaeg. See ajakava on oluline eesmärgi kontrollimiseks.

Kui mõistate, et eesmärk on liiga suur, tuleks sõnastada alaeesmärgid. On realistlikum saavutada väikesed eesmärgid teatud aja jooksul, kui suur eesmärk lühikese aja jooksul. Sama kehtib ka ülesande eduka täitmise kohta. Teatage osalejatele, et suuremahulise ülesande saab jagada väikesteks osadeks. Selle protseduuri abil on väga tõenäoline, et tähtajad saavutatakse õigel ajal. See on parem viis veeta iga päev veidike aega suure ülesande täitmiseks, kui lõpetada ülesanne viimasel päeval.

«  Informatsiooni töötlemine

• Struktureerimine
• Visualiseerimine

Õpieesmärgid:

• Osalejad õpivad lugema tekste ja võtma kokku olulist sisu.
• Osalejad õpivad visualiseerimise olulisust.
• Osalejad saavad küsimusi iseseisvalt visualiseerida.

Teave

Mõnikord on vaja töötulemused kirjalikult esitada, näiteks erialane töö, esitlused, panna kirja töörühma tulemused, koostada tööprojekt jne.

Tähtis pole mitte ainult sisu, vaid ka väline vorm. Väline kuju jätab hea mulje ning hõlbustab teabe vastuvõtmist lugeja ja/või kuulaja poolt. On oluline, et ülesehitus oleks selgelt üles ehitatud ja vaatajale arusaadav.

Pärast teabe saamist ja tekstide redigeerimist koondatakse sarnane sisu. Sarnase sisu ühendamisel luuakse edasiseks töötlemiseks esimene töötlemata struktuur. Seejärel tuleks erinev sisu seada üksteisega suhtesse. Põhimõte on järgmine: üldteemast konkreetse poole. Kui teemade järjekord on fikseeritud, tuleks kõik teemad üle kanda ülevaatestruktuuri.

Näidake osalejatele ülevaatestruktuuri mustrit ja küsige, kas ülevaate koostamiseks on küsimusi või kommentaare.

Plakatinäitus

Visualiseerimine on kõnesõna lisamine ja laiendamine optiliste märkidega. Visualiseerimiseks on erinevaid viise. Valmistage enne loengut ette plakat või töötage see koos loengu osalistega välja ja kaasake neid aktiivselt. Visuaalsete tehnikate abil saab kõnes tehtavaid jõupingutusi lühendada ja kordusi vältida. Teave tehakse nähtavaks ja rühma tähelepanu koondatakse.

Juhend:

Osalejad peaksid olema paarikaupa koos. Iga paar saab kujundamiseks pliiatsid ja plakati. Ruumi keskel on laud muude materjalidega (nt vanad ajakirjad, liimipliiatsid, käärid jne). Meeskondadel on kümme minutit aega, et kokku leppida teema, mida nad tahavad plakatil visualiseerida. Kui rühm on teema leidnud, olge moderaator. Kui see ei tundu edasiseks redigeerimiseks sobiv, pakkuge abi uue teema jaoks.

Kui kõik rühmad on teema leidnud, peaksid nad selle plakatil esitama. Selleks võivad nad ühe tunni jooksul luua näiteks kollaaže (koos tabelis sisalduvate materjalidega) koos sümbolite ja kirjatüüpidega. Lõpuks peaksid kõik plakatid olema ruumis üles kinnitatud. Üks paarist püsib alati plakati kõrval, samas kui teine liige saab teisi plakateid vaadata. Plakati kõrval olev inimene räägib huvitatud osalejatele, mis teema see oli. Teatud aja möödudes rollid vahetatakse.

«  Valmistage ja kandke esitlused ette

• Esitluse etapid
• Harjutus

Õpieesmärgid:

• Osalejad teavad, kuidas esitlus on üles ehitatud.
• Osalejad saavad iseseisvalt esitlust ette valmistada, ellu viia ja ette valmistada.

Teave

Esitluse taga olev protsess koosneb etappide ettevalmistamisest, järjestamisest ja hindamisest:

1. Esitluse ettevalmistamine

Oluline on vastata järgmistele küsimustele:

• Kuidas ma tahan esineda?
• Kes on kuulajad?
• Kuidas saaksin publikut kaasata?
• Kui palju aega on esitluse jaoks saadaval?

Kui esialgsed ettevalmistused on lõpule viidud, tuleb valida esitusviis. Illustreeriva esitluse sisu peaks olema arusaadavalt, huvitavalt ja ilmekalt esitatud. Sisu selgitamiseks tuleb kasutada visualiseerimistehnikaid.

Näpunäide: Et mitte kogu esitlust ette lugeda, kirjutage väikestele kaartidele märksõnad. See tagab, et hääl ei muutu monotoonseks (see võib lugemise ajal väga kiiresti juhtuda).

2. Esitluse voog

Sissejuhatuses tervitatakse publikut ning tutvustatakse teemat ja ajakava. Sisenemine võib olla näiteks provokatiivne avaldus või tsitaat kuulajate aktiveerimiseks.

Põhiosas tuleb kogu sisu süstemaatiliselt esitada. Oluline on hoida kuulajatega silmsidet ning rääkida selgelt ja arusaadavalt. Ka rahutu liikumine ei soodusta kuulajate tähelepanu. Lisaks peab küsimuste ja tagasiside saamiseks jääma piisavalt aega. Samuti peaks esineja arvestama publiku tagasisidega. Esineja vajab tagasisidet, et kontrollida, kas ajakava vastab kuulajate ootustele või tuleb seda muuta.

Lõppjäreldus pakub võimaluse saada publiku arvamusi ja tagasisidet ning ülevaateid.

3. Esitluse hindamine

Esitluse hindamine annab võimaluse tutvustada tugevusi ja nõrkusi ning parandada kellegi esitluskäitumist. Selle teadasaamiseks võivad olla järgmised küsimused:

• Kas esitluse eesmärgid on saavutatud?
• Kas kuulajad olid esitlusega rahul?
• Kas teema sisu oli õige?
• Kas meedia ja tööriistade kasutamine oli asjakohane?
• Kuidas esitleja end tundis?
• Kuidas esitleja ajaga hakkama sai?
• Milline oli arutelu esitluse lõpus?
• Millised on selle esitluse mõjud tulevikule?

Esitlus

Osalejad peaksid rühma ees esinema lühikese esitlusega (kestus 5–10 minutit). Esitluse ettevalmistamiseks, elluviimiseks ja järeltegevusteks peaksid nad kasutama varem õpitud näpunäiteid. Esitluse ettevalmistamiseks saavad osalejad 1,5 tundi aega. Nad peaksid valima teema, mis huvitab nende hinnangul ka teisi osalejaid. Osalejad peavad kaaluma, kuidas ülevaade välja näeb, kuidas kuulajaid kaasata ja millist sisu tuleks visualiseerida. Esitlus toimub metaplaani, pabertahvlite, kaartide, pastakate, nööpnõelte jne abil.

Esitluse lõpus peaks publik esinejale tagasisidet andma. Kas struktuur oli usutav? Kas sisu edastati arusaadavalt? Kuidas visualiseerimine tundus? Kas kõne kiirus ja maht sobisid? Kuidas žestid, näoilmed ja kehakeel tundusid? Mida saab järgmisel loengul paremaks muuta?

«  Probleemidega tegelemine

• Mis on probleem
• Kuidas saaksin probleemidega tegeleda?
• Kuidas saaksin probleeme lahendada?

Õpieesmärgid:

• Osalejad saavad nimetada, analüüsida ja visualiseerida keerukaid probleeme.
• Osalejad õpivad meetodeid lahendusstrateegiate väljatöötamiseks. Lahendusstrateegiate väljatöötamine.
• Osalejad õpivad hindama erinevaid lähenemisviise.

Peatoe tehnika

See meetod on pöördmeetod, mis „ilmutab“ probleemküsimuse: kuidas saavutada tegevusele orienteeritud juhendamine? Pöördmeetod: mida peame tegema tegevuspõhise õpetuse ärahoidmiseks?

Esitada tuleb pöördprobleemküsimus. Seejärel peaksid osalejad alustama ideede otsimist pöördküsimuse jaoks. Meetodi tuum on see, et tardunud vaateid või mõtteplokke saab lahendada.

Ideevõitmise protsess jaguneb järgmisteks etappideks:

• Probleemi ühine sõnastamine
• Spontaansed lahendused
• Probleemi ümberpööramine (ajurünnak)
• Ideede uurimine: Iga mainitud idee jaoks otsitakse vastuettepanekut, mis peaks viima lahenduse leidmiseni
• Lahenduse leidmine: nimetatud ideed tuleks tellida, neid hinnata ja seejärel sõnastada üldiste lahenduste kirjeldamiseks.

Stsenaariumi tehnika

Stsenaariumi korral tuleb konkreetsete küsimuste abil kirjeldada ja töödelda konkreetsel juhul ilmnevat üldist probleemi. Selline küsitlemine vabastab loovuse, kujutlusvõime ja aktiivsuse ning edendab sidusat mõtlemist. See seisneb kirjeldamises, mis võib juhtuda, ja mitte selles, mida me tahame.

Juhend:

• Jagage rühm väikestesse, umbes viieliikmelistesse rühmadesse
• Jagage stsenaarium välja
• Jagage küsimused välja
• Rühmatöö, kus tuleb küsimustele vastata. Võimaluse korral peaksid kõik rühma liikmed ennast väljendama. Ainult nii saab teemat intensiivselt uurida ja ka oma seisukohti sõnastada. Meetod nõuab samal ajal nii enda arvamuse põhjendamist kui ka teiste jaoks argumente.
• Hindamine üldõppel: Tulemusi tutvustatakse üldõppel. Sellest on abi, kui rühm registreerib oma olulisemad punktid pabertahvlil. Kui rühm ei jõudnud küsimuste osas ühele meelele, tuleks erinevad arvamused avaldada ka üldõppel.

Stsenaariumi näide

Pärast keskhariduse omandamist otsustab noor naine jumestuskunstniku kutsehariduse omandamise kasuks, sest ta tunneb selle vastu erilist kirge ja andekust. Kõik sõbrad ja tuttavad ning tööhõiveagentuuri professionaalsed nõuandjad on selle projekti vastu, kuna töövõimalused on kehvad. Ta peaks pigem õppima tulevikule orienteeritud ametit, eriti kuna tema hinded võimaldavad tal kõrgkooli minna. Tema vanemad soovivad takistada tal jumestuskunstniku kutseharidust omandamast ja keelduvad talle rahalist tuge andmast. Noor naine seisab silmitsi otsusega: ametialane turvalisus või isiklike eelistuste realiseerimine, mis võib olla seotud ohverdustega.

Küsige:

1. Kuidas otsustaksite sellisel juhul, mida soovitaksite noorele naisele?
2. Kellelt nõu küsiksite?
3. Kas te kujutate ette olukorda, kus noor naine poleks jõudnud ülalkirjeldatud raskustesse? Kuidas olukord välja näeks?

Allikas: https://wiki.zum.de/wiki/Lernen_lernen

https://en.wikipedia.org/wiki/Lifelong_learning

https://en.wikipedia.org/wiki/Time_management

http://www.teachsam.de/arb/zeitmanagement/zeitmanag_0.htm

https://wiki.zum.de/wiki/Präsentationstechnik

http://www.antarcticglaciers.org/2013/08/giving-good-presentation/

https://www.cs.cmu.edu/~mihaib/presentation-rules.html

https://de.wikipedia.org/wiki/Kopfstandtechnik

https://en.wikipedia.org/wiki/Disney_method

https://en.wikipedia.org/wiki/Scenario_planning

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License

The European Commission support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents which reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.