Näitaja määratlus

Kuigi näitajate selgitamise ja kasutamise kohta on eri käsitlusviise (Rodríguez Jaume, 2000), viitab see pragmaatilisest vaatenurgast mõõtühikule, mis võimaldab süsteemi jälgida ja hinnata. Määratlusest rääkides tundub see termin olevat seotud teiste mõistetega, sealhulgas mõõtmise, muutuja või indeksiga. Siinkohal soovime anda läbipaistva ülevaate nendest terminitest, et oleks võimalik tuvastada nende omavaheline sõltuvus ja kattumine ning et tulevikus ei oleks segadust.

• Muutuja: üldine nimetus, mis viitab väärtuste kogumile, mida saab kasutada põhinäitajana. Näide: rahvaarv
• Mõõtmine: tegelikule olukorrale või nähtusele numbrilise väärtuse andmine. Need on tavapärased andmed, mida saab esitada arvu või täiendina. Näide: elanike arv teatud hetkel, seda saab väljendada arvuna (nt 42 670) või täiendina (palju).
• Näitaja: mõõt, mis esindab kavas kindlat olukorda. Selle eesmärk on toetada otsuste tegemist. Näiteks teatud ajal on rahvastiku arv x (nt 1243).
  Indeks (või viide): näitajate rühm, mis on avaldusena summeeritud. Selle aluseks on eri näitajate kombinatsioon. Näide: kasvumäär (CI = x (t-1) / x)
• Standard (või kategooria): hulk indekseid ja näitajaid, mis annavad teavet tulemuslikkuse kohta. Näide: IC on mingil hetkel väga suur, suur, keskmine või väike.

Nagu näha, on iga termin järgmisega tihedalt seotud. Need seosed on näidatud tabelis.

Tabel. Terminite suhted

Näitajate omadused

Näitajad peavad olema kasulikud ja kehtivad. See tähendab, et need peavad olema suunatud uurimisele ja seotud kogutavate andmetega.

Näiteks kui soovite teada riikliku tervishoiusüsteemi kasutajate arvu, peab näitaja olema tegelikult tervishoiusüsteemi kasutavate inimeste arv, mitte tervishoiusüsteemiga seotud inimeste arv.

Lisaks sellele põhiomadusele viidatakse kirjanduses sageli nn SMART-kriteeriumitele. Nutikad ehk SMART-kriteeriumid pakuti esialgu välja nii teadusuuringutes kui ka organisatsioonides, projektides ja kavades eesmärkide sõnastamiseks (Doran 1981). Praegu on neid aga üldistatud teadusliku ja organisatsioonilise valdkonna teistele aspektidele. SMART on lühend ingliskeelsetest sõnadest specific (spetsiifiline), measurable (mõõdetav), achievable (saavutatav), result-oriented (tulemustele orienteeritud) ja time-limited (ajaliselt piiratud).

• Spetsiifiline – näitaja on spetsiifiline, kui seda väljendatakse selgelt ja täpselt.
• Mõõdetav – näitajat tuleks väljendada selliselt, et on lihtne näha, kuidas selle suurus saadakse.
• Saavutatav või teostatav – üldjuhul peetakse seda teostatavaks, kui näitaja sobib hinnatavasse kavasse. Seda võib mõista ka nii, et näitaja on kujundatud selliselt, et seda on võimalik kasutada.
• Tulemustele orienteeritud – näitaja peab olema asjakohane, et sellega saaks mõõta. Andmete kogumine peab vastama analüüsitavale teabele.
• Ajaliselt piiratud – näitaja peab oleme teatud perioodil tõhus.

Hoolimata nende kriteeriumite kasulikkusest on selge, et need tulenevad eesmärkide püstitamisest. Ülevaatust on igal juhul vaja hindamisvaldkonna paremaks sobitamiseks.

Näitajate liigid

Näitajaid saab liigitada paljude vormide järgi: hinde komponent, objektiivsuse määr, lihtsus, relatiivsus, sisemine või väline jms. Lõpuks sõltuvad näitajad ainult komponendist, milles neid kasutatakse.

Sisu näitajad: kõik, millega koguti kava toimumise olukorra kohta teavet, nt kavast kasu saavate inimeste arv, huvipakkuva rahvastiku osa majanduslik tase, ravitud patsientide arv jms.

Sisend: näitajad, mis mõõdavad muu hulgas kavaga seotud inimressursse, majanduslikke, materiaalseid ja sotsiaal-kultuurilisi aspekte. See hõlmab näitajaid, mis koguvad andmeid kavandamise ja kava rakendamise kohta (eelarve, kalender, planeeritud kohtumiste arv jms).

Protsess: siin kasutatud näitajate eesmärk on koguda teavet projekti tegeliku arengu kohta. Näide: koolituskordade arv, materjali hindamine kasutajate poolt, ülesandele kulunud aeg, teatud ülesandega tegelevad inimesed, kava logistikakulud jms.

Tulemid: nende kriteeriumitega otsitakse kava mõju kohta andmeid. Siin tuleb eristada tulemid tulemustest ja mõjust. Tulemid on kõige vahetum mõju ja lühiajalised tulemused, nt haritud inimeste arv, kava lõplik kulu, kasutaja keskmine hinnang kava lõpus jms. Need on vahetulemused. See mõjutab näiteks ühes kohas osaliselt või täielikult kava tulemi tõttu eeskirjades tehtud muudatusi.

Kokkuvõttes on mõju kava pikaajaline mõju, sealhulgas planeeritud ja planeerimata positiivne ja negatiivne mõju. Näiteks piirkonnas saaste vähendamine, teatud rahvastiku osa suhtumise muutmine mingis küsimuses, suhkruvabade toodete tarbimise osakaal.

«  Harjutus!

Euroopa Liidul on Eurostati veebileht, kus avaldatakse palju andmeid. Koostage kuni 1000 sõnast koosnev lühiessee prognoositavast rahvastiku arengust Euroopa Liidus. Selle tegemiseks peate otsima Eurostati kogutud näitajate hulgast vastavat näitajat.

Link Eurostati lehele: https://ec.europa.eu/eurostat/data/database

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License

The European Commission support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents which reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.