Sissejuhatus

Projektis INTENSE keskendutakse mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele/õppuritele (NEET-noored), lähenedes neile kliendikeskselt tervikliku nägemuse ja humanistliku psühholoogia abil struktureeritud keskkonnas, kus peamised teemad on autonoomia ja enesevastutus. Projekti konsortsium on seisukohal, et NEET-i praegune suletud ja tööhõivekeskne lähenemisviis ei ole tõhus ning seda mõtteviisi toetab ka Eurofound, mis uuris 2015. aastal noortegarantii kavade tõhusust ja rakendamist. Selles väljaandes juhitakse tähelepanu tööhõivekeskse lähenemisviisi ebapiisavatele tulemustele ja vajadusele sellest hoiduda. Väidetakse järgmist:

„Noortegarantii rakendamisega seoses peaksid liikmesriigid hoiduma lähedase ja tööhõivekeskse kontseptsiooni valimisest ning otsustama laiaulatuslikuma ja integreeritud lähenemisviisi kasuks, mille eesmärk on jõuda nende inimesteni, kes on tööle võtmiseks sobimatud ja keda on keerulisem lõimida.“

Õppur/klient paigutatakse konsortsiumi valikul projekti keskpunkti kliendikeskse lähenemise tarbeks. Ta peab olema hariduse, koolituse ja töö osas oma tuleviku juht. INTENSE loob kliendile tingimused parima võimaliku suuna võtmiseks. See kontseptsioon koosneb kolmest aspektist, mis projektis korduvad:

1. heastamise all peame silmas kliendikeskse, süstemaatilise ja tervikliku hariduskontseptsiooni väljatöötamist. Terviklik süsteem;
2. ennetav töö on vajalik, et vältida tõrjutust ja hoida ära järelkulusid;
3. sihtrühmade varajase kaasamise abil luuakse alus üldisele koostööle, keskendudes Euroopa riiklike tugisüsteemide ametlikele ja seadusandlikele struktuuridele.

Mõõtmed

Koolitajad, kes töötavad NEET-noortega INTENSE projekti alusel, peaksid olema teadlikud mõõtmetest, milles nende klient funktsioneerib. Pöörame tähelepanu olemasolu mõõtmete sidususele ja mõjutamisele.

Nendes psühholoogilistes mõõtmetes lahkuvad NEET-noored teelt, mida nimetame tervisliku elu rännakuks, põhjustades üha enam isolatsiooni. Allpool esitatud ülevaatest saab selgust, mida mõõtmed tähendavad ja mis võib valesti minna ning millised ohud seal on.

Füüsiline mõõde puudutab kõike, mis on seotud materiaalse, sensoorse keha ning loodusliku ja materiaalse maailmaga. Siin on olulised väärtused ohutus, mugavus, nauding, tervis ja väline ilu. Ohud on vaesus, valu, haigused, seisundi halvenemine, surm. Sellel tasemel väljendatakse enesekogemust peamiselt sellega, kas asju saab teha või omada.

Sotsiaalses mõõtmes jälgivad inimesed kellegi kohta ühiskonnas või funktsiooni avalikus elus. Siin on olulised kategooriad austus, tunnustamine ja edu, aga ka mure teiste pärast, vastutus, sõprus ja kuhugi kuulumine. Suured ohud on hukkamõist, tagasilükkamine, üksindus, süü ja häbi. Sellel tasemel räägivad inimesed sageli kohustusest ja vaatavad ennast peamiselt teiste pilgu läbi.

Psüühilises mõõtmes on tegemist iseloomu- ja psühholoogiliste omadustega. Üksikisikule keskendudes hinnatakse kõrgelt eneseteadmisi, autonoomiat ja vabadust. Rikas siseelu on siin oluline rahuloluallikas. Ohtudeks on segadus, kahtlus, ebatäiuslikkus, vabaduse piiramine, lagundamine. Eneseteostuse soov on sageli välja öeldud tahtmise mõttes ja enesearengule antakse personaalne tõlgendus.

Vaimne tasand hõlmab eneseületamisideaale, laiemat tähendussüsteemi, ideid inimese kohta kosmilises kontekstis, lõplike tähenduste leidmist. Selle mõõtme ohud on mõttetus ja kurjus. Siin on inimesed teadlikud sellest, mis võib olla, ja on tänulikud selle eest, mis on. Sellel tasemel domineerib ühtsuse teadvus. (Mia Leijssen (2013). „Elamine armastusest. Tee eksistentsiaalse heaoluni.“ Lannoo.)

Näitajad

Selle lähenemisviisiga soovib konsortsium teha parandusi järgmises viies valdkonnas/näitajas. Need näitajad viitavad Duisburg-Esseni ülikooli esseele „Individuaalne tööalane konkurentsivõime“ (Martin Brussig, Matthias Knuth WSI-Mitteilungen 6/2009: „Individuelle Beschäftigungsfähigkeit: Konzept, Operationalisierung und erste Ergebnisse“). Teadlane tõi tööalase konkurentsivõime näitajatena välja viis elementi.

«  Kvalifikatsioon

kvaliteet või saavutus, mis muudab kellegi konkreetseks tööks või tegevuseks sobivaks

• kooli kraad
• teadmised kutsealal
• kutsehariduskraad
• professionaalne kogemus

«  Sotsiaalsed oskused

Sotsiaalsed oskused on oskused, mida kasutame žestide, kehakeele ja oma isikliku väljanägemise kaudu nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt üksteisega suheldes.

• empaatia
• motivatsioon
• eneseteadvus
• eneseregulatsioon

«  Isiklikud oskused

isiklikud oskused võimaldavad teil teistega suhelda, ennast väljendada ja juhtida. Teie isiklikud oskused ei kujunda mitte ainult seda, kuidas te töötate, vaid ka seda, kuidas te oma igapäevast elu elate

• olla avatud uutele kogemustele
• olla avatud välismaailmale
• soov teisi aidata
• võimeline kogema ebameeldivaid emotsioone
• saavutusvajadus

«  Metoodilised oskused

metoodilist käitumist või selgitada inimese kaudu, kes pöörab detailidele väga suurt tähelepanu ja kes teeb asju täpselt või protseduuri järgides

• harjumustes või käitumises korrapärane ja süsteemne
• võimeline otsima teavet ja kasutama seda struktuursel viisil teadmiste saamiseks

«  Sotsiaalne stabiilsus

kindla või stabiilse olemise kvaliteet või omadus

• optimism
• aktsepteerimine
• suunatus lahendusele
• ohvrirollist loobumine
• oma elu eest vastutuse võtmine
• uue võrgu ülesehitamine
• oma tuleviku kujundamine ja kavandamine

Lähtudes eeldusest, et EUROFUND 2015 uurimistöös toetatav terviklik lähenemisviis peaks kaasa tooma sotsiaalselt eraldatud ja ebasoodsas olukorras olevate noorte (taas)integreerumise, peame oluliseks pakkuda üleminekukoolitajatele tegelikke meetodeid, millel on kindel teaduslik alus. Nende meetodite tuum koosneb lahutamatutest, terviklikest ja humanistlikest lähenemisviisidest, mis aitavad muuta nende kasutajate mõtteviisi. Oleme veendunud, et nende meetodite koolitamine peab algama oluliste teooriate õpetamisest vastavalt ette antud eesmärkidele.

Järgmine maatriks kujutab endast sissejuhatavat ülevaadet. Ühelt poolt esitletakse sellel, millised sekkumismeetodid teenivad milliseid eesmärke; teiselt poolt näidatakse selle abil teooriaid ja teaduslikke lähenemisviise, millel meetodid põhinevad. Koolituse käigus keskendume teatud arvule sekkumismeetoditele, millel on meie vaatepunktist suur tähtsus. Lisaks vaatleme nende teooriate teaduslikku ulatust ja teoreetilist tausta.

Holism

Sõnad „holism“ ja „holistiline“ pärinevad kreeka sõnast „holos“, mis tähendab „täielikult“. Holistilises nägemuses on inimene keha ja vaimu ühtsus. Sellel üksusel on füüsilised, vaimsed, emotsionaalsed, sotsiaalsed ja vaimsed aspektid, mis on üksteisega pidevas vastastikuses toimes. Holism on seotud komplekssusega. Üldiselt eeldatakse, et paljude üksikute koostisosade keerukuse korral näidatakse vastastikuse toime erinevaid vorme ja see keerukus on igal juhul seotud koostisosade koguarvuga. Mõlemat tunnust iseloomustavad loomulikult koostisosad, aga ka (ja võib-olla ka rohkem) nende osade sidusus või paigutus ja nende vastastikune toime. Holism on ka nimi, mis on antud veendumusele, mille põhiolemus on see, et kõik on lahutamatult seotud. Holist näeb ennast pidevalt tervikuna ja peab teist (inimest, looma, taime või eset) oma teiseks minaks.

Holismi vastand on atomism. Kui atomismiühiskonda tajutakse puhtalt üksikisikutest koosnevana, siis holismis nähakse ühiskonda koosnevat enamast kui indiviidide summast.

Selles lähenemisprojektis on kliendist NEET-klient kompleksne inimene, kellel on palju psühholoogilisi, füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid mõjusid.

Humanistlik psühholoogia

Selle liikumise asutasid teiste hulgas Abraham H. Maslow ja Carl R. Rogers ning see oli reaktsioon biheiviorismile ja psühhoanalüüsile.

Psühholoogia humanistlik kool on sageli filosoofilisem kui psühholoogiline.

Maslow lükkab tagasi legitiimsuspüüdluse ja teiselt poolt on tema lähtepunktid asetatud inimese teadvusele ja vabal tahtel põhinevatele teooriatele. Inimesed saavad ise oma valikud teha. Selles suundumuses keskendutakse ainulaadsele terviklikule inimesele, mitte konkreetsetele koostisosadele. Maslow‘ sõnul peab psühholoogia aitama inimestel end arendada.

Humanistliku psühholoogia põhiväärtused on järgmised:

• usk inimeste väärtusesse ja pühendumine inimpotentsiaali arendamisele;
• arusaamine elust kui protsessist ja muudatustest on vältimatu;
• vaimse ja intuitiivse väärtustamine;
• pühendumine keskkonna terviklikkusele;

meie maailma mõjutavate sügavate probleemide tunnistamine ja vastutus loota konstruktiivsetele muudatustele.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Humanistic_psychology

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License

The European Commission support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents which reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.