Hariduskavade hindamine

Kui räägime kava hindamisest, viitame meetmele, mis koosneb kahest osast: HINDAMINE ja HARIDUSKAVAD.

Hindamine tähendab hinnangute andmist, et teha nende põhjal otsuseid.

Hariduskava saab kirjeldada kui isiklike, metoodiliste, materiaalsete ja ajaliste ressursside kogu inimeste harimise või pädevuse suurendamise eesmärgil kindlas sotsiaalses tegelikkuses.

Kava hindamist võib seega kirjeldada järgmiselt:

planeeritud ja süstemaatilised meetmed, mida rakendatakse kindla hariduskava suhtes. Eesmärk on anda hinnang kava osalise või kogu arengu, planeerimise või mõju väärtusele ning saada kasulikku teavet kava tõhususe, järjepidevuse või vajaduse korral kohandamise kohta otsuste tegemiseks.

Hindamise põhjused

Kava rakendamiseks on vaja inimeste osalemist, aja ja ressursside investeerimist ning meie rangete normidega sotsiaalkeskkonna mõjutamist.

Kava elluviimine tähendab seega, et on vaja teha investeering ja kaasata ressursse, mis pole ülejäänud ajal teiste tegevuste jaoks kättesaadavad. On oluline veenduda kava pikaajalises mõjus ja prognoosida selle tulemusi ning neid loomulikult pidevalt üle vaadata.

Hindamisel on võimalik tuvastada kava hüved nii seotud asutuste inimestele (vaatlejad, õpilased, õpetajad, toetajad jt) kui ka keskkonnale/võrgustikule. Lisaks on see väärtuslik töövahend tehtud investeeringute põhjendamiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et hindamise põhjused on järgmised:

• riiklike vahendite tõhusus;
• otsuste tegemise alus;
• kava täiustamine;
• lühi- ja pikaajalise mõju ülevaatamine ja dokumenteerimine;
• klientide ja õpilaste pädevuse jätkusuutlik arendamine;
• võimalus kohandada teistes hariduskontekstides;

Hindamisel tuvastatakse aspektid, mis ei toimi soovitud tasemel. Peale selle võimaldab see kindlaks teha ja tuua esile valdkonnad, mis kavas hästi toimivad. On võimalik tuvastada isegi need probleemid, mis ei kuulu tegelikku kavasse, ja see võib aidata parandada kava tõhusust.

Hindamist võib seega korraldada järgmistel eesmärkidel:

• tuvastada õpilaste vajadused kava alguses;
• jälgida õpilaste tulemusi kava täitmisel;
• hinnata õpilaste saavutatud eesmärke.

Hindamine võimaldab ka põhjendada tõhususe eesmärgil tehtud investeeringuid. See aspekt on väga tähtis, kui eeldatakse, et projekte ja kavu rahastatakse riiklikest vahenditest.

Selge ja läbipaistev hindamine, mis tõestab kava tõhusust ja mõjusust, aitab saada ametiasutuste toetust.

Hindamiskava

Kava hindamise protsess sõltub suurel määral kava omadustest ja kontekstist. Seega mõjutab see valitud hindamismudelit, mida kasutatakse võrdlusalusena. Ent enamik hindamisprotsesse hõlmab tõenäoliselt järgmist:

• käsitlusviis;
• plaan;
• andmete kogumine;
• analüüs;

Enne hindamist tuleb teatud teemad selgeks teha.

Kujutage ette, et teil palutakse oma töövaldkonnas hinnata mingit kava. Küsimused võivad olla järgmised.

• Kes peaks hindamise tegema?
• Miks soovite kava hinnata?
• Mida täpselt peaks hindama (kogu kava või osa sellest)?
• Millised on lisatingimused ja piirangud?
• Kas hindamist saab teha praegustes tingimustes?

Muud küsimused, mis võivad alguses tekkida

• Milliste osadega tuleb arvestada?
• Kas on olemas ka tegevuste näitajad?
• Milliseid kvaliteedikriteeriume peaks kasutama?
• Milline teave on kättesaadav väljaspool kava konteksti?

Need on mõned küsimused, millele on vaja leida vastus enne hindamise alustamist.

Kava elluviimine

Kava rakendamisel saame kirjeldada kaht olukorda. Esiteks, kavasse on planeeritud või see sisaldab hindamist, ja teiseks, seda pole tehtud.

Esimesel juhul on võimalik kasutada hindamist tegelikus kavas esitatud põhimõtete alusel. Sellist hindamist võib täiendada või täiustada üldisem käsitlusviis, mida pole kavasse lisatud, vaid mida saab kasutada hinnangu parandamiseks. Teise variandi puhul peaks hindamise aluseks olema kava omadused ja arendamine, kuigi see pole kava tegelik osa.

Kujutage ette, et vahetus läheduses alustatakse kava jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks. Samas kavas oli mõju hindamise ja täiustamise etapp, milleni on võimalik jõuda kava täites. Selles etapis

loodetakse pärast kava kasutuselevõttu suurendada ringlussevõttu 10%. Seda võidakse teistes linnaosades pidada ebaõnnestumiseks või isegi läbikukkumiseks, sest kõnealusel linnaosal on oma eripärad. Ent praegusel juhul võib 10% pidada edusammuks, sest selles linnaosas, kus esineb sotsiaalseid pingeid, pole linnaarengus iial selliseid edusamme saavutatud.

Sellise tõlgendusega määrab hindaja protsessile tõhususe kriteeriumi õiges kontekstis, mida mõjutavad ka kavavälised aspektid. Kui seda konteksti ei arvestata, võivad hinnangud olla moonutatud või ebarealistlikud. Seega on kava eeliseks, kui selle tegelik ülesehitus sisaldab hinnangu andmist.

Olenemata sellest, kas see on lisatud kavasse või mitte, tuleb hindamisel alati arvestada, milliseid lahendusi ja alternatiive pakutakse. See annab teile võimaluse valida kõige tõhusam viis.

Hindamise edukus

Hindamise edukus sõltub suurel määral protsessi kavandamisest ja korraldamisest. On väga tähtis, et andmete kogumisele mõeldakse juba planeerimise etapis. Hindamismeeskonnal peab olema võimalikult varakult teada andmete kogumise tähtaeg (esialgne ja vajaduse korral ka hilisem) ning meeskond peab tagama, et on olemas andmete kogumise kord (küsimustikud, vaatlused, testid jms) ja volitused selle täitmiseks.

Pärast andmete kogumist on hindaja käes tundlikud andmed, mida tuleb hoida salajas. Nagu igat liiki isikuandmete puhul, hindavad hindajad ka andmeid, andmekaitsepõhimõtteid ja teatud eetikakoode. Asjakohane talletussüsteem ja täielik garantii andmete konfidentsiaalsuse kohta on kaks väga tähtsat nõuet, mida hindaja peab isikuandmete suhtes täitma.

Kohe pärast andmete saamist algab analüüs. Seda tehakse kooskõlas hindamiseesmärkide ja -nõuetega. Analüüsi liik ja tehnilised ressursid sõltuvad andmete ja kava omadustest, hindamiseks kättesaadavatest ressurssidest jms.

Kava hindamisel kogutakse andmeid nii kvalitatiivselt (tekstina) kui ka kvantitatiivselt (arvudena). Lisaks on võimalik teha ka analüüsi kvalitatiivselt (andmete kvaliteedi hindamine) või kvantitatiivselt (tuvastatud meetmete hindamine). Kui mõlemad valikud ühendada, saab nimetada neli analüüsikategooriat:

• kvalitatiivsete andmete kvalitatiivne analüüs;
• kvantitatiivsete andmete kvalitatiivne analüüs;
• kvalitatiivsete andmete kvantitatiivne analüüs;
• kvantitatiivsete andmete kvantitatiivne analüüs.

Aruandlus

Lõpuks peab hindamismeeskond oma töö põhjal koostama asjakohase aruande. Olenevalt hindajate või teiste sihtrühmade (kelle jaoks aruanne koostatakse) teaduslikest vajadustest kirjutatakse see ühes või teises vormis. Seega näiteks õpilaste vanematele, õpetajate komiteele, juhendamismeeskonnale või haridusministeeriumi poliitikutele ei esitata üht ja sama aruannet. Olenemata sellest, et aruande koostamise viise on palju, saab aruandeid koostada üldise ülesehituse alusel, mis hõlmab tiitellehte, kokkuvõtet, hinnatava kava kohta käivat teavet, hindamismeetodit ja saavutatud tulemusi. Tulemuste alusel toimuv arutelu lõpeb järelduste ja soovitustega.

«  Harjutus!

Rääkige oma vanematega (või kaaslasega). Kujutage ette, kuidas teilt küsitakse, mida kursusel teete. Ja teil tuleb idee rääkida neile kava hindamisest, eks! Kui seda teete, vaatab ta teile otsa ja palub, et räägiksite täpsemalt, mis on hindamine.

Proovige selgitada nii, nagu ta poleks kunagi hindamisest kuulnud ega ole sellega kuidagi seotud. Kirjutage üles selgitused.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License

The European Commission support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents which reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.